Post by Hele Eagle on Apr 21, 2007 15:06:30 GMT 1
Pimedus
Pimedusse heidan
pimedusse kaon
pimeduses peidan
pimeduses on tumedad vaod.
Pimedas on kole
pimedas pole soe
pimedas on kõle
ta haardest ruttu välja poe.
Pimeduses jooksen
kui vana pime mees
pimeduses suman
olen poolest saadik vees.
Kuigi pimeduses on õudne
sinna ikkagi kuulun
pimedas ei ole põude
ärge arvake et mul on luulud.
Jooksen ja jooksen ja jooksen
...pimedusse
Suren ja suren ja suren
...üksildusse.
Kevad
Kevadel õitsevad lilled,
õues kõik Paulid ja Pilled.
Ojades voolavad veed,
märjad ja porised on teed.
Pungad puhkevad puudel,
kõik see juhtub kevadekuudel.
Kevad sisse paneb uue käigu,
igale poole endast jätab mõne laigu.
Linnas lumi tänavatelt sulab,
ruttu ruttu rentslisse vulab.
Metsas karu talveunest ärkab,
lumikelluke lume seest tärkab.
Ühesõnaga- kevade aeg on ilus,
jahe on kaskede vilus.
Päikese käes on soe,
aina ta kiirtesse poe.
Talv
Jääpurikas akna all tilgub,
Põhjatäht taevas vilgub.
Õues on vööni lund,
mina näen toas und.
Hommikul, kui ärkan ma,
kraadiklaasi vaatan ka.
Õues ikka vööni lund,
mina enam ei näe und.
Ruttu ajan riided selga,
ruttu jooksen toast välja.
Õues ikka vööni lund,
on üks hele, valge tund.
Varsti kätte jõuab õhtu,
mina läen ja poen põhku.
Õues ikka vööni lund,
mina jälle näen und.
Suvi
Täna on 18.aprill,
varsti puhkeb mõni lill.
Juunis on meil jaanipäev,
see on mõnus puhkepäev.
Juulis pole mingit päeva,
mingit püha ei näe ma.
Siis iga päev on vaba,
kõnni kasvõi mööda raba.
August on ka soe kuu,
varsti valmis õunad puul.
Lilled (osa) juba ammu õitsend,
pungad puudel puhkend.
Juuni, juuli, august,
suvekuud kõik on.
Siis on suvevaheaeg,
siis on rahu aeg.
Sügis
Sügisel kollased lehed puul,
see vist juhtub oktoobrikuul.
Septembris kartuleid korjata,
neid siis keldris varjata.
Õunad on magusad- mõrud,
lastel ümber suu nutu võru.
Sest vihma kallab, jah kallab,
sajab hooga taevast alla.
Novembris lund hakkab sadama,
soojad ilmad hakkavad plagama.
Lumi on alguses hõre,
ilm on küll krõbe, mis krõbe.
Õues on tõesti nii külm,
et tuppagi vihiseb tuul.
Tuul on nii julm, julm,
õunad kõik kukuvad puult.
Lahkumine
Liiga hilja on ärgata,
liiga hilja silmad avada.
Liiga hilja märgata,
et tema kirstukaanel nutad sa.
Kõigil on õigus lahkuda,
mis siis, et sinu mõtetesse
see ei taha mahtuda.
Liiga hilja on seda märgata.
Kui sa tahaks temaga kaasa,
siis mõtle, et kunagi saad sa.
Kohtuda temaga taas,
nii et teda ei kata enam kirstukaas.
Hoia lootust veel,
et kord sinna jõuad.
Kus tema istub veel,
ning sind siis ootab.
Lootus sureb viimasena.
Ja siis viimane...
Kool
Kolemd, kahed,
pole vahet.
Pliiats, joonlaud,
segi on töölaud.
Õpetaja korda nõuab,
küll siis pigal seista jõuab.
Dressid, tossud,
kotis sassis,
kott on ise,
kunsti klassis.
Ülevalt alla,
alt üles.
Segi on pea,
asjad süles.
Kool.
Pimedusse heidan
pimedusse kaon
pimeduses peidan
pimeduses on tumedad vaod.
Pimedas on kole
pimedas pole soe
pimedas on kõle
ta haardest ruttu välja poe.
Pimeduses jooksen
kui vana pime mees
pimeduses suman
olen poolest saadik vees.
Kuigi pimeduses on õudne
sinna ikkagi kuulun
pimedas ei ole põude
ärge arvake et mul on luulud.
Jooksen ja jooksen ja jooksen
...pimedusse
Suren ja suren ja suren
...üksildusse.
Kevad
Kevadel õitsevad lilled,
õues kõik Paulid ja Pilled.
Ojades voolavad veed,
märjad ja porised on teed.
Pungad puhkevad puudel,
kõik see juhtub kevadekuudel.
Kevad sisse paneb uue käigu,
igale poole endast jätab mõne laigu.
Linnas lumi tänavatelt sulab,
ruttu ruttu rentslisse vulab.
Metsas karu talveunest ärkab,
lumikelluke lume seest tärkab.
Ühesõnaga- kevade aeg on ilus,
jahe on kaskede vilus.
Päikese käes on soe,
aina ta kiirtesse poe.
Talv
Jääpurikas akna all tilgub,
Põhjatäht taevas vilgub.
Õues on vööni lund,
mina näen toas und.
Hommikul, kui ärkan ma,
kraadiklaasi vaatan ka.
Õues ikka vööni lund,
mina enam ei näe und.
Ruttu ajan riided selga,
ruttu jooksen toast välja.
Õues ikka vööni lund,
on üks hele, valge tund.
Varsti kätte jõuab õhtu,
mina läen ja poen põhku.
Õues ikka vööni lund,
mina jälle näen und.
Suvi
Täna on 18.aprill,
varsti puhkeb mõni lill.
Juunis on meil jaanipäev,
see on mõnus puhkepäev.
Juulis pole mingit päeva,
mingit püha ei näe ma.
Siis iga päev on vaba,
kõnni kasvõi mööda raba.
August on ka soe kuu,
varsti valmis õunad puul.
Lilled (osa) juba ammu õitsend,
pungad puudel puhkend.
Juuni, juuli, august,
suvekuud kõik on.
Siis on suvevaheaeg,
siis on rahu aeg.
Sügis
Sügisel kollased lehed puul,
see vist juhtub oktoobrikuul.
Septembris kartuleid korjata,
neid siis keldris varjata.
Õunad on magusad- mõrud,
lastel ümber suu nutu võru.
Sest vihma kallab, jah kallab,
sajab hooga taevast alla.
Novembris lund hakkab sadama,
soojad ilmad hakkavad plagama.
Lumi on alguses hõre,
ilm on küll krõbe, mis krõbe.
Õues on tõesti nii külm,
et tuppagi vihiseb tuul.
Tuul on nii julm, julm,
õunad kõik kukuvad puult.
Lahkumine
Liiga hilja on ärgata,
liiga hilja silmad avada.
Liiga hilja märgata,
et tema kirstukaanel nutad sa.
Kõigil on õigus lahkuda,
mis siis, et sinu mõtetesse
see ei taha mahtuda.
Liiga hilja on seda märgata.
Kui sa tahaks temaga kaasa,
siis mõtle, et kunagi saad sa.
Kohtuda temaga taas,
nii et teda ei kata enam kirstukaas.
Hoia lootust veel,
et kord sinna jõuad.
Kus tema istub veel,
ning sind siis ootab.
Lootus sureb viimasena.
Ja siis viimane...
Kool
Kolemd, kahed,
pole vahet.
Pliiats, joonlaud,
segi on töölaud.
Õpetaja korda nõuab,
küll siis pigal seista jõuab.
Dressid, tossud,
kotis sassis,
kott on ise,
kunsti klassis.
Ülevalt alla,
alt üles.
Segi on pea,
asjad süles.
Kool.